Lahku läinud peredele, kus puudub vanematel omavaheline dialoog, on loodud programm „dialoog laste nimel“. Lisainformatsiooniks: https://www.dialooglastenimel.ee/

Gordoni Perekool

Gordoni perekool on suhtlemiskoolitus lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamise ja peresuhetega. https://tarkvanem.ee/koolitused/gordoni-perekool/

Imelised aastad

Laste kasvatamisel võib tekkida olukordi, millega on keeruline hakkama saada. „Imelised aastad” on 4-kuuline programm vanematele, kes vajavad tuge ja soovivad õppida, kuidas laste kasvatamisega paremini toime tulla. Lisainfo https://tarkvanem.ee/koolitused/imelised-aastad/

PREP paarisuhtekoolitus

Lapsevanemana on keeruline tõhusalt toimida, kui paarisuhe ei toimi. Paarisuhte rahulolu edendamise programm PREP (Prevention and Relationship Enhancement Program) võimaldab partneritel tugevdada paarisuhet, omandades oskused, kuidas mõlemapoolselt paarisuhte toimimisse panustada, usku ühtsesse tulevikku suurendada ja pereväärtusi tugevdada. Programmi viib läbi SA Väärtustades Elu. Koolitus on tasuline.: https://tarkvanem.ee/koolitused/prep-paarisuhtekoolitus/

Hoolivad isad

Vanemlusprogamm „Hoolivad isad“ on suunatud isadele, kes on kasutanud või kasutavad vägivalda oma laste või laste ema vastu. https://tarkvanem.ee/koolitused/hoolivad-isad/

Pane tähele! – Märka ja mõista, mis sinuga toimub. Mida varem sa seda teed, seda kiiremini taastud. Märka ja mõista, mis toimub sinu lapsega. Lapsed võivad stressile reageerida mitmel moel, näiteks võivad nad olla ärevuses, endasse tõmbunud, pahurad või erutunud, vajada rohkem lähedust, voodit märjata jne. Suhtuge lapse reaktsioonidesse toetavalt, kuulake tema muresid, pöörake talle palju tähelepanu ja väljendage armastust.

Pööra tagasi! – Lõpeta tegevused või astu välja olukordadest, mis sind stressini viisid.

Paranda vastupidavust! – Tee asju, mis toetavad sinu heaolu füüsilisest, emotsionaalsest ja vaimsest aspektist: liigu palju, viibi värskes õhus, veeda aega koos inimestega, kellega saad olla päris sina ise, võta uuesti käsile vana hobi või alusta uut, mediteeri.  Oravaratas on peatunud enamuses eluvaldkondades ja me oleme kodus koos oma lähedastega. Me oleme sunnitud välja astuma oma igapäevasest rutiinist. Lisaks „sunnitud“ peatumisele tasub teadlikult peatada ka infovoog, mis meid oravarattas hoiab. Võta telefonilt maha kõik meeldetuletused ning mitmed muud rakendused. See ei tähenda loobumist infost täielikult, vaid teadlikku valikut: mida ja millal ma soovin tarbida.

Väike rõõm igasse päeva! – Toredad tegevused aitavad tõsta su meeleolu, seega püüa kohustuste kõrval teha ka seda, mida sa tõeliselt naudid. Tee iseenda või pereliikmetega ajurünnak tegevuste osas, mida te naudite ja saate teha kodustes tingimustes, ning tehke seda regulaarselt. Tee endale ja oma perele “väikeste rõõmude nimekiri” nendest asjadest, mis teile päevas rõõmu tekitavad. Käige looduses, tehke pilte ja jagage neid, et ka teised saaksid neid nautida. Räägime oma lähedastega rohkem, küsime kuidas neil läheb.

 Hoolitse oma füüsilise tervise ja une eest! – Proovi süüa tervislikku toitu. Joo piisavalt vett. Õhuta tuba. Tee kodus või võimalusel õues trenni või lihtsalt jaluta. Proovi vältida või vähendada suitsetamist ning alkoholi ja uimastite tarbimist. Vähenda kohvi joomist, väldi nutiseadmete ja teleri vaatamist vahetult enne uinumist. Pidage võimalikult palju kinni tavalisest päevakavast, või kui olete uues keskkonnas, aidake kujundada uut päevakava, mis sisaldab õppimist, mängimist ja puhkust. Kasutage oskusi, mille abil olete minevikus ebameeldivate olukordadega toime tulnud, et haiguspuhangu raskuste ajal oma emotsioone ohjata.

Julge küsida ja otsida abi, kui seda vajad! Abi on olemas
Vaata kontakte „Abi ja tugi hädasolijale“

Hädasolijale

Lisaks on Sotsiaalkindlustusameti poolt ohvriabi ja ennetustöö võimalused. Pakutakse mitmeid erinevaid teenuseid, mille kohta saad lähemalt lugeda:  https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi

Ohvriabi

Kui oled langenud kuriteo ohvriks või oled kogenud vägivalda, hoolimatust või halba kohtlemist, siis on sul võimalik pöörduda ohvriabisse. Ohvriabi tasub ka psühholoogilise toe eest, kui peaksid seda vajama. Loe siit: https://www.palunabi.ee/

Psühhosotsiaalne kriisiabi

 Psühhosotsiaalne kriisiabi võimaldab ennetada kahjulikke tagajärgi sotsiaalsetele suhetele, tervisele ning igapäevasele toimetulekule.

Psühholoogiline esmaabi kriisiinfotelefonil 1247

Veebivestluse võimalus www.palunabi.ee kaudu ohvriabi kriisitelefoni spetsialistidega (vestlusakent lehe all paremas nurgas)

Vaimse tervise nõustamistelefon E-R 9.00 – 10.00 telefon 6787422

Hingehoiutelefoni telefoninõustamine tel 116 123 (avatud ööpäevaringselt) https://hingehoid.ee/

Vaimse tervisega seotud muredele ja küsimustele saab nõu  www.peaasi.ee . Peaasi Facebooki lehel vebinarid, podcastid.

Hädaohus olevatele naistele

Naiste tugikeskustes pakume abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Teenuse raames pakume esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist või turvalist ajutist majutust. Loe lähemalt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/naiste-tugikeskused

Lapsevanemale, kellel on terviseprobleemid

Kui vanemal on terviseseisundiga mure, mis on kestnud pikemat aega, siis on võimalik taotleda töövõime hindamist või puude raskusastet. Osalise või puuduva töövõime korral maksab Töötukassa töövõime toetust. Puude raskusastme tuvastamisel puude toetust. Mõlemat toetust makstakse kindlaks perioodiks, vastavalt sellele milliseks ajaperioodiks alanenud töövõime või puuderaskusaste määratakse. Taotlemisel on tähtis silmas pidada seda, et poole aasta jooksul peab olema käinud arsti vastuvõtul, kes on teinud sissekande e-tervisesse, mis kinnitab terviseprobleemi. Osalist töövõimet on taotlenud nt inimesed, kellel on trauma, mis vajab pikemaajalist taastumist, krooniline terviseprobleem (nt südamehaigused), mis vajab pikemaajalist ravi ja tähelepanu või ka näiteks ärevushäire või depressioon. Kui sa ei ole kindel, kas sinu terviseprobleem võiks kuuluda sinna hulka, et töövõimet oleks mõistlik hinnata, siis võid nõu pidada enda raviarstiga või Töötukassa/Sotsiaalkindlustusametiga. Töövõimet hindab Töötukassa, puude raskusastet Sotsiaalkindlustusamet.

Töövõime kohta saab lähemalt lugeda: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/toovoime-hindamine

Puude kohta: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puude-tuvastamine

Nii alanenud töövõimega kui ka puudega inimestel on võimalus taotleda rehabilitatsiooniteenuseid. Rehabilitatsiooniteenus on mõeldud inimestele, kelle terviseseisund vajab mitut erinevat teenust –  nt psühholoog, füsioterapeut, tegevusterapeut, logopeed, loovterapeut jne.

Osalise töövõime ja/või keskmise või raske puudega inimestel on õigus taotleda Tööalast rehabilitatsiooni. Kui vajad konsultatsiooni, siis nõustavad Sind Töötukassa juhtumikorraldajad. Selleks võta ühendust endale sobiva maakonna Töötukassa osakonnaga. Lisainfo: https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/tooalane-rehabilitatsioon

Puuduva töövõimega ja/või sügava puudega inimestel on õigus taotleda Sotsiaalset rehabilitatsiooni. Kui vajad konsultatsiooni, siis nõustavad Sind Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad. Selleks võta ühendust endale sobiva maakonna Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusosakonnaga. Lisainfo: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon#Sotsiaalne%20rehabilitatsioon

Töötukassal ja Sotsiaalkindlustusametil on puudega või vähenenud töövõimega inimestele veel teisigi teenuseid:
https://www.tootukassa.ee/content/toovoimereform/teenused-vahenenud-toovoimega-inimestele

Sotsiaalkindlustusamet Erihoolekandeteenused: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused

Abivahendid: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/erihoolekandeteenused

Perearst

Kui vajad üksikteenuseid, nagu nt füsioteraapia, psühhoteraapia või tegevusteraapia, siis ressursside olemasolul on võimalik perearstidel suunata Sind teenustele läbi perearsti teraapiafondi. Seda, kas on võimalik teenusele suunata, otsustab perearst vastavalt sellele, kas teraapiafondis on vaba ressurssi ja patsiendi seisund on selline, et teenus on näidustatud.

Hädaohus olev laps

Kindlasti tasub silmas pidada seda, et kui tead hädaohus olevat last, siis on sul kohustus sellest teavitada kohaliku omavalitsuse lastekaitsespetsialisti või sotsiaaltöötajat, politseid. Kuidas täpselt toimida, saad lugeda Lasteombutsmanist.

Viis soovitust lapse kõne arengu toetamiseks

Iga lapse kõne areng kulgeb natuke omamoodi. Mõni hakkab rääkima väga varakult, justkui iseenesest. Mõne teise lapse rääkima hakkamine võib aga olla aeglasem. Üks võimalus, miks laps kahe-, kolme-, nelja- või viieaastaselt räägib oma eakaaslastest oluliselt vähem, on kõne hilistumine. Kõne arengu probleemi kahtluse korral tuleb lapsega kindlasti logopeedi poole pöörduda. Parim aeg selle tegemiseks on enne lapse kolmeaastaseks saamist. Oluline on aga teada, et lisaks logopeedilisele abile on ka lapsevanematel oma lapse kõne arengu toetamisel väga suur roll. Ema-isa saavad olla oma lapsele parimad rääkima-õpetajad, kui nad teavad, kuidas seda teha. Järgnevalt on toodud viis soovitust, mida iga lapsevanem saab järgida, et toetada oma lapse kõne arengut.

1. Võta lapsega Erilist Aega.

Eriline Aeg on üks kindel aeg päevas, mil oled sajaprotsendiliselt lapsele pühendunud. Sel ajal on kinni või ära pandud kõik segajad (TV, raadio, telefon) ning keegi teistest pereliikmetest ei saa teie mängu vahele tulla. See on parim aeg koostegevuseks ning lapsele  oma tähelepanu jagamiseks. Eriline Aeg ei pea olema väga pikk,  umbes 15 minutist päevas juba piisab.

2. Jälgi, millest Su laps huvitub ning mine tema mänguga kaasa.

Parim on seda teha justnimelt Erilise Aja käigus. Pane tähele, kuhu on Su lapse pilk suunatud, sest sinna liigub ka tema tähelepanu. Jälgi, millest Su laps huvitub ning näita oma huvi välja – mine mänguga kaasa, tegutse esemetega samal moel või lihtsalt ole ta kõrval, kui ta mängib.

3. Kui laps ei oska rääkida, siis räägi tema eest.

Mida vanemaks laps saab, seda rohkem on tal mõtteid, soove ja ideid. Lapsevanemana saad Sa õpetada last ennast sõnaliselt väljendama. Kui Sa näed, et laps vajab abi, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema eest „Aita!“. Ja siis aita teda. Kui Sa näed, et laps soovib midagi saada, kuid ta ei oska seda veel sõnadega paluda, siis ütle tema  eest „Anna!“. Ja siis anna talle soovitud ese. Niimoodi toimi igapäevaelus võimalikult paljudes olukordades.

4. Märka ja tunnusta lapse iga sõna.

Pane tähele, kui laps proovib esimest korda mõnda sõna järgi korrata või ise kasutada. Mõnikord võib sõna asemel kostuda hoopiski häälitsus, kuid Sina lapsevanemana tead, et laps tegi selle häälitsuse teadlikult. Rõõmusta koos lapsega ning ole siiralt õnnelik iga uue sõnalise väljenduse üle. Korda tema ütlust ning loo lapsele veel rohkelt võimalusi selle sama häälitsuse või sõna uuesti kasutamiseks.

5. Pea sõnavarapäevikut.

Pane kirja kõik lapse häälitsused ning sõnad, mida ta kasutab. Kirjuta juurde kuupäev, mil seda esimest  korda  kuulsid.Oluline on, et paneksid kirja sõna just sellise hääldusega nagu laps seda kasutab. Sõnavarapäevik annab Sulle võimaluse jälgida, kui palju sõnu lapse sõnavarasse lisandub. Olemasolevaid sõnu kasuta ise lapsega mängides ning loo temalegi võimalusi neid sõnu erinevates olukordades öelda. Lisaks annab sõnavarapäevik hea info ka lapsega tegelevale logopeedile.

Soovitused on kirja pannud logopeed Siiri Karm.